Reede, 29. september 2017

3. Uus meedia...?

Ülesanne: Vali üks ülalkirjeldatud uue meedia komponentidest ja analüüsi, mil moel on see oma valdkonda mõjutanud (näiteks ajaveebid massimeediat või wikid teatmeteoseid).
________________________________________________________________________

Võrguajakirjandus


Nagu selle nädala teooriaosas juba nimetatud, täiendavad võrguajakirjandus ja trükiajakirjandus teineteist. 

Võrguajakirjandusele pääseb ligi rohkem inimesi, uudistega võib kursis olla praktiliselt igas maailma otsas, kus on internet. Ma ei rääki ainult Eesti uudiste lugemisest, vaid pigem sellest, mida siin on võimalik lugeda. Tellida erinevate riikide ajalehti koju ei kannata ühestki otsast võrdlust veebist lugemisega. Loomulikult pole kõik lehed veebis esindatud ja keegi võib vaba ligipääsu ühe hetkega lõpetada, kuid samuti võib lõpetada juurdepääsu paberajakirjandusele. 

Võrguajakirjanduse kommenteerimine annab lugejatele võimaluse uudislugu täiendada. Sõltub, mis eesmärkidel kommenteeritakse, kuid kuuldavasti on loodud omaette ametikohad (valvekommentaator), mis on sama asja teine - negatiivne ots. Tagasiside andmine trükiajakirjanduses avaldatule on ajakulukas ja oletan, et tihtipeale ka võimatu, kui see kuulub omanikule, kellel omad huvid mängus.

Informatsiooni kallutatus on probleemiks nii võrgu- kui trükimeedias. Veebi eelis on kanalite rohkus. Kui sobivat ei leia, võib luua ise mõne - kasvõi blogi. On selge, et omanikul on lihtsam kallutada enda omandis olevat meediakanalit, kui sellist, mille omanikering on laiem või mille loomisele on laiem juurdepääs. 

Võrguajakirjandus ja trükiajakirjandus distsiplineerivad vastastikku teineteist avaldama olukorrast võimalikult tõelähedast pilti. Kui avaldatakse silmnähtavat valet, on oht kaotada suur hulk tarbijaid, sest inimestel pole nii palju vaba aega, et raisata seda lugemise peale, mis ei vii kuhugi. 

Omaette teema on loodushoid ja tervis. Võrgumeedia ei koorma loodust - jääb ära paberikulu ja makulatuuri teke, rääkimata trükikodade koormusest. Teisest küljest ei ole see aga kindlasti ilma mõjuta, nagu ei ole ilma mõjuta autode järjest suurenev hulk.

Laupäev, 9. september 2017

2. Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu

Kahe erineva nähtuse kirjeldus (tehnoloogia, praktika, komme jne) Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991): 
1) üks, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla (s.t. tuleb sealtmaalt tänasesse välja), 
2) teine, mis on tänaseks juba täiesti kadunud (kas asendunud uuemate tehnoloogiatega/tavadega või muul põhjusel välja surnud).
__________________________________________________________________________


1) Minnes mõttes tagasi aega 1991 meenub TTÜ lõpetamine. Diplomitöö tuli teha arvutiga - see tähendas arvutis trükkimist. Kellelegi endal arvutit kodus ei olnud ja trükivõimalusi otsiti läbi tuttavate TTÜst. Inimesed, kellel oli ligipääs arvutile, teenisid sellega mitmekordse inseneripalga. Vormistamisnõudeid (stiil jms) ei olnud, vähemalt mina ei teadnud ja usaldasin trükkijat. 

Nõue töö arvutis vormistada kehtib ka tänapäeval. Selle vahega, et arvuti pole enam haruldus ja trükkimisega saab igaüks ise hakkama. Tänapäeval on kohustuslik järgida kirjalike tööde juhendit ning mõnel pool on lisandunud lõputöö esitamine ka elektroonilisel kujul. 

2) Aasta oli siis kuskil 1984 ja TTÜ nimi veel Tallinna Polütehniline Instituut. Majandusteaduskonnas oli mingi aine, kus tuli kirjutada programme. See polnud keeruline, sest käskudes kasutati inglise keelt nagu praegugi. Keeruliseks tegi kogu loo asjaajamine, mille olin ammu unistanud ja mida hiljuti tuletas oma loengus meelde P.Leis. 

Oli nii, et paarirealine programmikene tuli kirjutada trükitähtedega spetsiaalsele A4 paberile (blanketile), panna see kilekotti ja anda väikesest luugikesest sisse. Vastuse sai tagasi järgmisel päeval teisest luugikesest, arvutit füüsiliselt me ei näinudki. Aine läbimine oli seega väga lihtne, natuke kulus ainult paberit ja kilekotte. Keerulisem võis programmi kirjutamine olla neil, kes polnud koolis inglise keelt õppinud.


1. Noppeid IT ajaloost

Huvitavad lahendused IT ajaloos, millest asja ei saanud

Kahjuks ei tunne ma IT köögipoolt nii hästi, et saaks kaasa rääkida asjades, mis on ebaõnnestunud. Pigem kuulen kõigest meedia kaudu ja sinna jõuab retsenseeritud valik. Seepärast tuleb alljärgnevalt juttu asjadest, mis tunduvad imelikuna, kuid mida tahetakse maksu mis maksab elus hoida. See tekitab hulga küsimärke ja annab ainet mõtlemiseks.

E-hääletamine

Valimised peavad seaduse järgi olema üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine salajane. Kuidas on tagatud e-hääletamise salajasus? Kas ja kuidas riik garanteerib, et väljaspool valimisjaoskonda toimuv hääletamine on salajane? Vastus on: ei garanteerigi.

Jaoskonnas hääletades häält muuta ei saa, e-hääletamisel aga saab. Miks see vajalik on? Kui riik ei suuda tagada ilma sunnita või kõrvalise mõjuta hääletamist, siis tuleb selline hääletamisviis kõrvale heita. Küll aga annab praegune e-hääletamine võimaluse hääletada ja ka häält muuta ähvarduse ja sunni mõjul. Olukord on tegelikult veel lihtsam – kolmandal osapoolel on võimalik häält muuta nii, et hääletaja ise ei teagi sellest. Tuleb vaid pool tundi oodata, kuni isiku enda kontrollivõimalus läbi saab.

Vaatamata ülejäänud maailma kriitikale ja oma rahva vastuseisule tahetakse Eestis e-valimisi endiselt korraldada. Samas on valdkondi, kus e-allkirja ei tunnistata (näiteks laenulepingud) ja väidetavalt kasutatakse riigikogu valimistel endiselt paberhääletussüsteemi.

Eesti püüab maailmas loorbereid lõigata oma e-riigi kuvandiga. See võimaldab pakkuda IT-teenuseid teistele riikidele ja teatavasti on IT väga kallis. Fakt, et see ebaturvaline võiks olla, kuvandisse ei mahu.

Startupid

Startupid on ettevõtluse liik, kus sissetulek sõltub suuresti kõneosavusest ja nahaalsusest – umbes nagu mustlastel. Paljud Startupid on rahvusvahelised, mis lubab mustlastega veel ühe paralleeli tõmmata. Arusaadavalt ei suhtu ettevõtjad, kes peavad ise hakkama saama, neisse just ülearu hästi.

Ärimaailm soosib startuppe kuna näeb seal võimalikku kasu. Samas on startupid äri teenistuses, kus kreedoks on väiksemate (palga)kuludega suurem tulu. Tundub ehk masinapurustajalik, kuid see, kes maksab, tellib ka muusika ja see ei pruugi töötajate kõrvadele kuigi meeldiv olla. Startupi üheks tingimuseks võiks olla, et loodav toode või teenus oleks ka eluliselt vajalik.

Äriinglid

Mis paneb äriingleid investeerima projektidesse, millest vaid 1% õnnestub ja tulu hakkab tootma? On nad raha peale vihased, on see aktsepteeritav risk, kas raha on nii palju, et ei tea, kuhu seda toppida? Leian, et ümberringi on küllalt nõrku, keda oleks vaja aidata (lapsed, loomad, eakad, erivajadustega inimesed, töötud jne). Võiks doteerida teadust, kunsti...kasvõi parandada teid ja tänavaid – ühesõnaga teha midagi, millest teistele kasu oleks.

Paraku pole olnud kuulda, et Eesti äriinglid ohvriabi pakuks, haigeid ja nõrku aitaks, teeremondist rääkimata. Või et paneks oma töötajatele palka juurde – ühesõnaga tegeleks omakasupüüdmatu abiga nüüd ja praegu.