Reede, 27. oktoober 2017

7. Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut? Analüüsi seda ajaveebiartiklis ning too iga variandi kohta mõni näide. 
__________________________________________________________________________


Mulle isiklikult jääb jääb nii autorina kui kasutajana arusaamatuks, kuidas toimida nii, et "hundid söönud ja lambad terved oleksid". 

Teatavasti annavad Copyleft´i litsentsid "tavaliselt kasutajale sellised õigused:
  1. vabadus kasutada ja uurida tööd (uurida programmi lähteteksti jms),
  2. vabadus tööd kopeerida ja teistega jagada,
  3. vabadus tööd muuta,
  4. vabadus levitada muudetud töid.

Lisaks kopeerimisõiguste muutmisele kindlustavad need litsentsid üldjuhul, et koopia saajad ei või litsentsi muuta. Copyleft-litsentsides kasutatavad seaduseklauslid võivad eri riikides oluliselt varieeruda. Mõned copyleft-litsentsid ütlevad kõikidest garantiidest lahti, aga sellise tarkvara müümine on mõnes Euroopa riigis keelatud." 

Eestis kehtiva seaduse ehk autoriõiguse seaduse kohaselt tekib autoriõigus (Copyright) kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ja "Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist". 

Mingit juhist ei leia, kuidas toimida, et oleks selge, millise õigusega teos on kaitstud. Võib olla on selles süüdi nõukogudeaeg, kus eraomandust tunnistati osaliselt, võibolla juristid, kes ei hakka ometi saagima oksa, millel nad ise istuvad.



Laupäev, 14. oktoober 2017

6. Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Loe läbi vähemalt 2. peatükk (lühikokkuvõte ettepanekutest; soovitav on aga kogu teos läbi lugeda) Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform ning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis.
__________________________________________________________________________

2011 soovitas Rootsi Piraadipartei reformida autoriõigust/kirjastamisõigust (copyright) ja muuta teise isiku loomingu kasutamine mitteärilisel eesmärgil vabaks/tasuta (free).  Ettepanek sisaldas 6 punkti:

1. Moraalsed õigused ei muutu 

Keegi ei peaks saama võtta endale au loomingu eest, mida ta tegelikult loonud ei ole.

2. Vaba jagamine mitteärilisel eesmärgil 

Kui 20 aastat tagasi ei puudutanud autoriõigus tavalist internetikasutajat, siis tänapäeval on kultuuri jagamine ja nautimine suurenenud ning autoriõigusest räägitakse järjest enam. P2P võrgus peaks olema lubatud faili tauta jagamine 

3. Kaubandusmonopol (commercial monopoly) 20 aastat

Praegu kehtiv periood - autori eluaeg pluss 70 astat pärast surma, on ebamõistlikult pikk, kuna ükski investor ei paiguta oma raha projekti, mille tasuvusaeg on nii pikk. Soovitav oleks 20 aastat avaldamisest. 

4. Registreerimine 5 aasta möödumisel

Tihti esineb olukordi, kus töö on kaitstud autoriõigusega, kuid pole kellegi käest luba küsida selle kasutamiseks. Kui autor soovib autorikaitse jätkumist, peaks ta iga 5 aasta tagant seda uuesti taotlema. See võimaldaks autorite leidmist andmebaaside kaudu.

5. Proovitüki tasuta kasutamine (free sampling)

Praegu kehtiv autoriõigus piirab teiste autorite, nagu muusikute, filmirežissöride ja muude artistide loominguvõimalusi (töötluste tegemist, tsitaatide kasutamist). 

6. DRM-i keelamine

DRM-i (Digital rights managementeesmärk on erinevate tehnoloogiate abil takistada tarbijatel failide jagamist ja kasutamist isegi siis, kui neil on selleks õigus.

Olen kõigi ettepanekutega nõus nagu ka sellega, et tuleb lahendada küsimus, kuidas saavad tasustatud autorid. Mu meelest on hea lahenduse leidnud Spotify, kus on võimalik teha nii tasuta kasutaja kui tasuline (reklaamivaba) kasutaja. 

Laupäev, 7. oktoober 2017

5. Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Vali üks Virginia Shea 10 käsust ja too ajaveebis mõni hea näide omaenda kogemustest.
______________________________________________________________________

Mulle meeldib Virginia Shea netiketi 4. käsk: Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust. Üsna tihti võib märgata, et mõtteavaldused on liiga pikad, kuid mitte seetõttu, et vastus on põhjalik või kirjutaja mõte uitama läinud, vaid vastaja on udupea. Kuna mind ennast see häirib, siis püüan ise lähtuda kirjutamata seadusest, et vastus või kommentaar olgu nii pikk, kui vaja ja nii lühike, kui võimalik. 

Mõnikord kuivab vastus päris kokku ja tekib küsimus, kas sellist ühe-kahesõnalist kommi üldse on vaja postitada. Esiteks ei tundu see kuigi viisakas vastata pikale teemaarendusele paari sõnaga ja teiseks jääb alati küsimus, kas maailmas muutub midagi, kui minu arvamus mu enda teada jääb? Asjades, kus see midagi ei muuda ega mõjuta, ei ole ma juba ammu aktiivne oma arvamuse avaldaja.

Erandolukordi siiski esineb, nagu näiteks praegune õppeaine, kus toimub punktiarvestus. Kuna vähesed teemad on sellised, mis mind tõepoolest kõnetavad (siinjuures vabandan kõigi blogijate ees!), siis püüan pigistada endast siia-sinna mõned kommentaarid. Eesmärk on puhas omakasu - saada punkte, aga teenida need välja ausalt. 

Netiketi "hea näitena" võin tuua e-kirjavahetuse ametiasutustega. Olin kord sunnitud ajama asju kohtuga ja ma ei ole enne ega pärast seda näinud nii palju vaeva vastuse kättesaamisega. Ühest küsimusest kasvas välja terve kirjavahetus, mis koormas nii mind kui vastajat. Vastuskiri sisaldas praktiliselt kogu ajaloo ja lõppes viitamisega seadustele. Minu kui kodaniku jaoks tähendas see suurt ajakulu, lisatööd ja konsulteerimist juristiga. Lõpuks katkes mul kannatus ning palusin vastata ühe sõnaga: jah või ei. 

Reede, 6. oktoober 2017

4. Info- ja võrguühiskond

Loe läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile ja kirjuta sellele arvustus. 
NB! Tegemist on paljuski omaaegse tulevikunägemusega ja seda kindla maailmavaate nurga alt - võiks vaadata, mis on väljapakutust täppi läinud ja mis mitte.
__________________________________________________________________________

Pekka Himaneni raport Soome Parlamendile CHALLENGES OF THE GLOBAL INFORMATION SOCIETY on kirjutatud ligi 14 aastat tagasi (2004). Raportis vaadeldakse globaalseid trende ja arengustsenaariume. Lähemalt käsitletakse sotsiaalse arengu nelja võtmeseisukohta: loov majandus, loov heaoluühiskond, inimväärtuslik areng ja globaalne kultuur. 

Autor Pekka Himanen on Soome filosoof (sünd 1973), kes 20-aastaselt kaitses doktori väitekirja  religioonifilosoofias. Himanen on õppinud ka informaatikat ja üks tema tuntum töö häkkerifilosoofiast ilmus paar aastat enne ülaltoodud raportit. Seega on tegemist inimesega, kes infoühiskonnast oskab rääkida ja mõelda ka asjatundja tasemel. Samas ütleb Hmanen ise, et tegemist ei ole sotsiaalse prognoosiga (futurological study), vaid protsessid on juba käivitunud (see oli siis aastal 2004).

Himanen eristab kümmet globaalset trendi: suurenev rahvusvaheline maksuvõistlus, uus ülemaailmne tööjaotus, rahvastiku vananemine, suurenenud surve ühiskondlikule heaolule, infoühiskonna arengus  on alanud teine faas, kultuuritööstuse kasv, biotehnoloogia kasv, piirkondlik koondumine, süvenev üleilmne lõhe ja "erakorralise" kultuuri levik. 

Kui vaadata, mis loetletutest elujõulisteks on osutunud, siis on paljuski tegemist üsna täpse tulevikunägemusega. On kujunenud uus ülemaailmne tööjaotuse, millele kindlasti aitas kaasa tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus. Tööjaotus on omakorda seotud maksuvõistlusega. Infoühiskonna areng on jõudnud teise faasi, kus fookus nihkub tehnoloogiliselt arengult sotsiaalsele ning heaoluühiskond saab säilida ja tekkida ainult läbi innovatsiooni. Meelehutustööstus on kasvanud, on tekkinud arvutimängud ja e-õppematerjalid, uueks võtmetehnoloogiaks on saanud geenitehnoloogia. Biotehnoloogia kasv on tihedalt seotud elanikkonna vanamisega, et teha elu kõigile elamisväärseks. Linnastumine on saavutanud taseme, kus üle poole rahvastikust elab linnades. Äri ei saa ajada enam vanamoodi, nagu see oli infoühiskonna 1. etapil (1960 kuni sajandivahetus). Sissetulekute erinevus vaeste ja rikaste vahel on suurenenud ja olukorda saab parandada muutes kaubanduststruktuuri ja jagades informatsiooni. Erinevad sotsiaalsed pinged põhjustavad nn "erakorralise" kultuuri tekkimise.

Himanen  eristab kolme dünaamilist arengustsenaariumi: Silicon Valley mudel, Singapuri mudel ja Soome mudel, leides, et Euroopa vorm on kõige edukamalt realiseeritud just Soomes. Reformide elluviimine nõuab poliitikutelt väärtuspõhist juhtimist, kusjuures väärtusi on kümme: hoolivus (võrdsus), usaldus, kommuunitunne (vendlus), ergutamine, vabadus, loovus, julgus, visioon, tasakaal ja mõistlikkus.

Huvitavaim osa raportist minu jaoks on väärtuste iseloomustus, kust leiab nii vabaduse, võrdsuse kui vendluse, aga ka kristlikud väärtused - usk, lootus ja armastus ning klassikalised väärtused - õiglus, julgus, mõõdukus ja tarkus. Hoolivuse (võrdsuse) ja usalduse puudumine loob hirmu õhkkonna, kommuunitunde ja julgustuse puudumine põhjustab vihkamist, vabaduse ja loovuse piiramine loob kontrolli õhkkonna. Leian, et selle üle peaksid kõik vahel järele mõtlema, mitte ainult poliitikud.