Huvitavad lahendused IT ajaloos, millest asja ei saanud
Kahjuks ei tunne
ma IT köögipoolt nii hästi, et saaks kaasa rääkida asjades, mis
on ebaõnnestunud. Pigem kuulen kõigest meedia kaudu ja sinna jõuab
retsenseeritud valik. Seepärast tuleb alljärgnevalt juttu asjadest,
mis tunduvad imelikuna, kuid mida tahetakse maksu mis maksab elus
hoida. See tekitab hulga küsimärke ja annab ainet mõtlemiseks.
E-hääletamine
Valimised peavad
seaduse järgi olema üldised, ühetaolised ja otsesed ning
hääletamine salajane. Kuidas on tagatud e-hääletamise salajasus?
Kas ja kuidas riik garanteerib, et väljaspool valimisjaoskonda
toimuv hääletamine on salajane? Vastus on: ei garanteerigi.
Jaoskonnas
hääletades häält muuta ei saa, e-hääletamisel aga saab. Miks
see vajalik on? Kui riik ei suuda tagada ilma sunnita või
kõrvalise mõjuta hääletamist, siis tuleb selline hääletamisviis kõrvale heita. Küll aga annab praegune e-hääletamine võimaluse
hääletada ja ka häält muuta ähvarduse ja sunni mõjul. Olukord
on tegelikult veel lihtsam – kolmandal osapoolel on võimalik häält muuta
nii, et hääletaja ise ei teagi sellest. Tuleb vaid pool tundi
oodata, kuni isiku enda kontrollivõimalus läbi saab.
Vaatamata ülejäänud
maailma kriitikale ja oma rahva vastuseisule tahetakse Eestis
e-valimisi endiselt korraldada. Samas on valdkondi, kus e-allkirja ei
tunnistata (näiteks laenulepingud) ja väidetavalt kasutatakse
riigikogu valimistel endiselt paberhääletussüsteemi.
Eesti püüab
maailmas loorbereid lõigata oma e-riigi kuvandiga. See võimaldab
pakkuda IT-teenuseid teistele riikidele ja teatavasti on IT väga
kallis. Fakt, et see ebaturvaline võiks olla, kuvandisse ei mahu.
Startupid
Startupid on
ettevõtluse liik, kus sissetulek sõltub suuresti kõneosavusest ja
nahaalsusest – umbes nagu mustlastel. Paljud Startupid on
rahvusvahelised, mis lubab mustlastega veel ühe paralleeli tõmmata.
Arusaadavalt ei suhtu ettevõtjad, kes peavad ise hakkama saama, neisse just ülearu hästi.
Ärimaailm soosib startuppe kuna näeb seal võimalikku kasu. Samas on startupid äri
teenistuses, kus kreedoks on väiksemate (palga)kuludega suurem tulu. Tundub ehk masinapurustajalik, kuid see, kes maksab, tellib ka
muusika ja see ei pruugi töötajate kõrvadele kuigi meeldiv olla. Startupi üheks tingimuseks võiks olla, et loodav toode või teenus
oleks ka eluliselt vajalik.
Äriinglid
Mis paneb äriingleid
investeerima projektidesse, millest vaid 1% õnnestub ja tulu hakkab
tootma? On nad raha peale vihased, on see aktsepteeritav risk, kas
raha on nii palju, et ei tea, kuhu seda toppida? Leian, et ümberringi on küllalt nõrku, keda oleks vaja aidata (lapsed,
loomad, eakad, erivajadustega inimesed, töötud jne). Võiks
doteerida teadust, kunsti...kasvõi parandada teid ja tänavaid –
ühesõnaga teha midagi, millest teistele kasu oleks.
Paraku pole olnud
kuulda, et Eesti äriinglid ohvriabi pakuks, haigeid ja nõrku
aitaks, teeremondist rääkimata. Või et paneks oma töötajatele
palka juurde – ühesõnaga tegeleks omakasupüüdmatu abiga nüüd ja praegu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar