1. Noppeid IT ajaloost

Huvitavad lahendused IT ajaloos, millest asja ei saanud

Kahjuks ei tunne ma IT köögipoolt nii hästi, et saaks kaasa rääkida asjades, mis on ebaõnnestunud. Pigem kuulen kõigest meedia kaudu ja sinna jõuab retsenseeritud valik. Seepärast tuleb alljärgnevalt juttu asjadest, mis tunduvad imelikuna, kuid mida tahetakse maksu mis maksab elus hoida. See tekitab hulga küsimärke ja annab ainet mõtlemiseks.

E-hääletamine

Valimised peavad seaduse järgi olema üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine salajane. Kuidas on tagatud e-hääletamise salajasus? Kas ja kuidas riik garanteerib, et väljaspool valimisjaoskonda toimuv hääletamine on salajane? Vastus on: ei garanteerigi.

Jaoskonnas hääletades häält muuta ei saa, e-hääletamisel aga saab. Miks see vajalik on? Kui riik ei suuda tagada ilma sunnita või kõrvalise mõjuta hääletamist, siis tuleb selline hääletamisviis kõrvale heita. Küll aga annab praegune e-hääletamine võimaluse hääletada ja ka häält muuta ähvarduse ja sunni mõjul. Olukord on tegelikult veel lihtsam – kolmandal osapoolel on võimalik häält muuta nii, et hääletaja ise ei teagi sellest. Tuleb vaid pool tundi oodata, kuni isiku enda kontrollivõimalus läbi saab.

Vaatamata ülejäänud maailma kriitikale ja oma rahva vastuseisule tahetakse Eestis e-valimisi endiselt korraldada. Samas on valdkondi, kus e-allkirja ei tunnistata (näiteks laenulepingud) ja väidetavalt kasutatakse riigikogu valimistel endiselt paberhääletussüsteemi.

Eesti püüab maailmas loorbereid lõigata oma e-riigi kuvandiga. See võimaldab pakkuda IT-teenuseid teistele riikidele ja teatavasti on IT väga kallis. Fakt, et see ebaturvaline võiks olla, kuvandisse ei mahu.

Startupid

Startupid on ettevõtluse liik, kus sissetulek sõltub suuresti kõneosavusest ja nahaalsusest – umbes nagu mustlastel. Paljud Startupid on rahvusvahelised, mis lubab mustlastega veel ühe paralleeli tõmmata. Arusaadavalt ei suhtu ettevõtjad, kes peavad ise hakkama saama, neisse just ülearu hästi.

Ärimaailm soosib startuppe kuna näeb seal võimalikku kasu. Samas on startupid äri teenistuses, kus kreedoks on väiksemate (palga)kuludega suurem tulu. Tundub ehk masinapurustajalik, kuid see, kes maksab, tellib ka muusika ja see ei pruugi töötajate kõrvadele kuigi meeldiv olla. Startupi üheks tingimuseks võiks olla, et loodav toode või teenus oleks ka eluliselt vajalik.

Äriinglid

Mis paneb äriingleid investeerima projektidesse, millest vaid 1% õnnestub ja tulu hakkab tootma? On nad raha peale vihased, on see aktsepteeritav risk, kas raha on nii palju, et ei tea, kuhu seda toppida? Leian, et ümberringi on küllalt nõrku, keda oleks vaja aidata (lapsed, loomad, eakad, erivajadustega inimesed, töötud jne). Võiks doteerida teadust, kunsti...kasvõi parandada teid ja tänavaid – ühesõnaga teha midagi, millest teistele kasu oleks.

Paraku pole olnud kuulda, et Eesti äriinglid ohvriabi pakuks, haigeid ja nõrku aitaks, teeremondist rääkimata. Või et paneks oma töötajatele palka juurde – ühesõnaga tegeleks omakasupüüdmatu abiga nüüd ja praegu.