NB! Tegemist on paljuski omaaegse tulevikunägemusega ja seda kindla maailmavaate nurga alt - võiks vaadata, mis on väljapakutust täppi läinud ja mis mitte.
__________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________
Pekka Himaneni raport Soome Parlamendile CHALLENGES OF THE GLOBAL
INFORMATION SOCIETY on kirjutatud ligi 14 aastat tagasi (2004). Raportis vaadeldakse globaalseid trende ja arengustsenaariume. Lähemalt käsitletakse sotsiaalse arengu nelja võtmeseisukohta: loov majandus, loov heaoluühiskond, inimväärtuslik areng ja globaalne kultuur.
Autor Pekka Himanen on Soome filosoof (sünd 1973), kes 20-aastaselt kaitses doktori väitekirja religioonifilosoofias. Himanen on õppinud ka informaatikat ja üks tema tuntum töö häkkerifilosoofiast ilmus paar aastat enne ülaltoodud raportit. Seega on tegemist inimesega, kes infoühiskonnast oskab rääkida ja mõelda ka asjatundja tasemel. Samas ütleb Hmanen ise, et tegemist ei ole sotsiaalse prognoosiga (futurological study), vaid protsessid on juba käivitunud (see oli siis aastal 2004).
Himanen eristab kümmet globaalset trendi: suurenev rahvusvaheline maksuvõistlus, uus ülemaailmne tööjaotus, rahvastiku vananemine, suurenenud surve ühiskondlikule heaolule, infoühiskonna arengus on alanud teine faas, kultuuritööstuse kasv, biotehnoloogia kasv, piirkondlik koondumine, süvenev üleilmne lõhe ja "erakorralise" kultuuri levik.
Kui vaadata, mis loetletutest elujõulisteks on osutunud, siis on paljuski tegemist üsna täpse tulevikunägemusega. On kujunenud uus ülemaailmne tööjaotuse, millele kindlasti aitas kaasa tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus. Tööjaotus on omakorda seotud maksuvõistlusega. Infoühiskonna areng on jõudnud teise faasi, kus fookus nihkub tehnoloogiliselt arengult sotsiaalsele ning heaoluühiskond saab säilida ja tekkida ainult läbi innovatsiooni. Meelehutustööstus on kasvanud, on tekkinud arvutimängud ja e-õppematerjalid, uueks võtmetehnoloogiaks on saanud geenitehnoloogia. Biotehnoloogia kasv on tihedalt seotud elanikkonna vanamisega, et teha elu kõigile elamisväärseks. Linnastumine on saavutanud taseme, kus üle poole rahvastikust elab linnades. Äri ei saa ajada enam vanamoodi, nagu see oli infoühiskonna 1. etapil (1960 kuni sajandivahetus). Sissetulekute erinevus vaeste ja rikaste vahel on suurenenud ja olukorda saab parandada muutes kaubanduststruktuuri ja jagades informatsiooni. Erinevad sotsiaalsed pinged põhjustavad nn "erakorralise" kultuuri tekkimise.
Himanen eristab kolme dünaamilist arengustsenaariumi: Silicon Valley mudel, Singapuri mudel ja Soome mudel, leides, et Euroopa vorm on kõige edukamalt realiseeritud just Soomes. Reformide elluviimine nõuab poliitikutelt väärtuspõhist juhtimist, kusjuures väärtusi on kümme: hoolivus (võrdsus), usaldus, kommuunitunne (vendlus), ergutamine, vabadus, loovus, julgus, visioon, tasakaal ja mõistlikkus.
Huvitavaim osa raportist minu jaoks on väärtuste iseloomustus, kust leiab nii vabaduse, võrdsuse kui vendluse, aga ka kristlikud väärtused - usk, lootus ja armastus ning klassikalised väärtused - õiglus, julgus, mõõdukus ja tarkus. Hoolivuse (võrdsuse) ja usalduse puudumine loob hirmu õhkkonna, kommuunitunde ja julgustuse puudumine põhjustab vihkamist, vabaduse ja loovuse piiramine loob kontrolli õhkkonna. Leian, et selle üle peaksid kõik vahel järele mõtlema, mitte ainult poliitikud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar