Analüüsi ajaveebiartiklis üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel.
_________________________________________________________________________
Jälle raske teema minu jaoks, kuna puudub reaalne töökogemus IT-firmas. Teooriaga olen tänu koolile sellegipoolest tuttav. Mulle sümpatiseerib Waterfall, kuna pean õigeks korralikku eeltööd ja spetsialistide kasutamist, kes teavad, mida teha. Räägitakse, et Waterfall sobib väikestele projektidele ja siis, kui kõik nõuded on juba alguses teada. Samas ei ole mul midagi ka inkrimentaalse mudeli vastu, kuna olen ka ise suur viimistleja ja täiuslikkuse püüdleja.
Agiilsete mudelite eelistamine arendusfirmades on pigem hea vabandus oma asjatundmatusele ja venitamisele. Sellisele arvamusele olen jõudnud oma väheste kokkupuudete põhjal. Eriti kasulik on viljeleda Scrummi, kuna see võimaldab võtta tellijalt mitu nahka - paralleelselt maksmisele panna tellija ka tööle kaasates teda kogu protsessi. Lisaks võimaldab selline tööjaotus jagada hiljem ka vastutust ja süüdistada tellijat nõuete muutmises.
Ärimudelitega olen kokku puutunud EKI-s modelleerimise aines, kus pidime analüüsima Spotify ärimudelit. Tundub, et selle on välja mõelnud juudid - kasseerida raha nii rekaami avaldamise kui mitteavaldamise eest on geniaalne leiutis. Riigid, kelle riigikassa täitmist vajab, võiksid siit õppust võtta ja kuldaväärt ideid ammutada. Eestit see ei puuduta, sest ministrite seas itimehi pole ja need, kellel vastav haridus olemas, ei taha poliitikaga tegeleda.
Kindlasti ei saa IT haridust ületähtsustada, ent tähtsusetuks pidada ka mitte. Kuna tegemist on suhteliselt uue ja mitte kõigile jõukohase erialaga, siis võib lõpetanuid pidada üle keskmise võimekaks (pärast TTÜ-ga liitumist olukord ilmselt muutub). Majanduslikku mõtet silmas pidades oleks IT haridus vajalik kõigile, kes peavad otsuseid langetama või sellises meeskonnas töötama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar