Kolmapäev, 8. november 2017

9. IT juhtimine ja riskihaldus

Ülesanne: Kirjelda ajaveebiartiklis kaht tuntud IT-juhti (võivad olla nii Eestist kui mujalt), kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi ülaltoodud jaotuses (juht, suhtleja, treener...)
__________________________________________________________________________

See pealtnäha lihtne teema osutub parajaks pähkliks, kuna kogemused IT-osakonnas töötamisest praktiliselt puuduvad. Ainsad kogemused, mis on, ei võimalda eriti kaasa rääkida. Seepärast  analüüsin veidi mõnda töökohtumist ja kokkupuudet IT-toega. Võttes liigituse aluseks sellised rollid, nagu juht, teavitaja/suhtleja, treener/juhendaja, mentor/õpetaja, arengumootor, ülemus, püüan kirjeldada, mis ja miks on nii, nagu on.
Näiteks suure riigifirma IT tööprojekti juht: eesmärk on ebaselge (ei oska selgitada, vaid ootab reflekteerimist), ei valda erialast terminoloogiat (puudub IT-alane haridus, aga pole märke ka muust haridusest), õiged inimesed on teise tähendusega (oma ettevõttest ja siseringist), autoriteet põhineb ametikohal (kuulub ettevõtte juhtkonda ja omab võimu inimeste üle otsustamises), ajaga kaasaskäik ja innovaatilisus ei ole eesmärk (isiklik heaolu ja töökoht tervikuna sellest ei sõltu). Tegemist on ülemus-tüüpi juhiga, kes valdab ainult ühte rolli - võimu kasutamist. 
Teine näide - väikefirma IT tugi: eesmärk on selge (reaalne ja kõigile arusaadav), edendab meeskonna koostööoskusi (muidusööjaid ei ole, iga töötaja panus on oluline), autoriteet tuleneb eelkõige teadmistest ja isiksuseomadustest (ka siis, kui tegemist on omaniku sugulasega), innovaatlise õhkkonna tagamine sõltub isiklikest võimalustest (enesetäiendamine on prioriteet ka siis, kui teadmisi kohe praktikasse rakendada ei saa), teab oma võimu piire (võim inimeste üle otsustada üldiselt puudub). Tegemist on juhendaja-tüüpi juhiga. 
Kahe näite põhjal üldistusi teha pole õige, ent tundub, et iga firma määrab ise, mis tüüpi IT-juht tal on. Riigifirmades, kus ametid on jagatud poliitilistel kaalutlustel ning pankrotti minek välistatud, pole mingit vajadust end arendada ning professionaalsus on kolmandajärguline omadus. Väikefirmad ei saa seda endale lubada. Samuti on väikefirmas suurem tähtsus isiklikul läbisaamisel ehk isiksuseomadustel. 
Kuidas see on seotud riskihaldusega? Nagu laste kätte ei anta raha, millega nad midagi mõistlikku peale ei oska hakata, nii ei peaks ka IT-juhiks määrama inimest, kes erialast tööd teha ei mõista. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar