Neljapäev, 7. detsember 2017

13. Teistmoodi IT

Vali üks enda jaoks kõige uudsem tugilahendus ja kirjelda seda ajaveebiartiklis.
________________________________________________________________________

Minu jaoks on kõik anternatiivsed IT-lahendused uudsed, kuna pole nendega kokku puutunud. Siiski olen mõne kuulamist võimaldava programmi aktiivne tarbija, nagu näiteks translate.google.com ja duolingo.com. Hiljuti avastasin oma rõõmuks, et ka mõni võõrkeelne koduleht võimaldab kuulamisfunktisooni kasutamist. Seetõttu valisin teemaks kuulamisfunktsiooni Eesti Keele Instituudi keelesünteesi põhjal. 

Tutvudes keelesünteesi võimalustega, märkasin, et on olemas nii nais- mees- kui lapsehääl. Lisaks neutraalsele häälele on rõõmus, kurb ja vihane. Kõik valikud küll ei tööta või annavad ühesuguse tulemuse, ent valik kui selline on siiski olemas, mida näiteks ei saa öelda Google kohta. Kuulata saab kas  "Tere tulemast!" või sisestada ise sobiva pikkusega tekst, mis on väga kasulik lahendus. Kiirust muuta kahjuks ei saa. Hääletustulemused näitavad, et enim meeldib kuulajatele Tõnu hääl.

Vaegnägijatele mõeldud programmide allalaadimine ei paku eriti suuri võimalusi. Valikus on ainult meeshääled - üks inimlikku muljet jättev, teised masinlikud. Tutvustus lubab küll muuta kõne tempot, hääle kõrgust ja tämbrit, kuid lubatuga saab tutvuda alles pärast allalaadimist. Ära võiks märkida kummalise erinevuse seoses sõnaga "kompaktne" - Tõnu kõnes on rõhk esimesel silbil, ESpeak´i kõnes õigem ega riiva kõrva.

Kuulamisfunktsioon ei ole ainult nägemispuudega inimeste pärusmaa, vaid võib osutuda vajalikuks ka paljudele teistele, kes tahavad kuulata originaalkeelt. Google tõlkeprogramm ei võimalda kõigis keeltes kuulamist ning lisaks on hääle kvaliteet erinevates keeltes erinev. Näiteks iiri keelt pole ja läti keel on väga masinlik. Skandinaavia keeled aga seevastu on väga hea kvaliteediga, samuti vene keel. Ka eesti keele kohta pole midagi halba öelda. 

Näen kuulamisfunktsioonis kui tugilahenduses suurt potentsiaali, kuna sihtrühm on hoopis enamat, kui ainult kuulmispuudega inimesed. Samuti on palju ka arenguruumi: lisaks kõigele eelpool kirjeldatule tuleks tähelepanu pööratata artikulatsioonile (kui seda on võimalik sünteetilise kõne puhul teha) ning tehnikale, mis eemaldaks ülearused kahinad. Sama probleem vaevab ka paljusid e-õppevahendeid - tööd on küll tehtud, kuid selliste inimeste poolt, kes vajaksid ise logopeedilist abi.





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar