15. Eetika ja IT

Erinevad ettevõtted ja organisatsioonid on koostanud mitmeid võrgust leitavaid IT-eetikakoodekseid. Vali neist üks huvipakkuvam ja analüüsi seda ajaveebiartiklis.

_________________________________________________________________________

Kuna võrgus leitavad IT-eetikakoodeksid olid juba teiste poolt analüüsitud, siis võtsin omal vastutusel analüüsida meie juhtiva IT kõrgkooli eetikakoodeksi. Tallinna Tehnikaülikooli akadeemiline eetikakoodeks on heaks kiidetud TTÜ nõukogu otsusega aastal  2009. Tegemist on väga omapärase dokumendiga: tihedas kirjas ja halvasti vormistatud, 4 lehel, pikk ja lohisev. Muuhulgas tekkis küsimus, kes on Kai - selle dokumendi müstiline autor ja kas tõesti peab eetikakoodeks sisaldama rahvatarkusi, nagu "enne mõtle, siis ütle; rumal räägib, mida teab – tark teab, mida räägib."

Vaheldumisi haldusõigusest pärit terminitega, nagu proportsionaalsus ja õigusselgus, leiab siit F.Tuglase kui A.Haava tsitaate, ladinakeelseid väljendeid ning kahtlase väärtusega subjektiivseid väiteid, nagu näiteks: "Keerulistes valikuolukordades suudab sügavalt eetiliselt käituda vaid tark inimene", "ujedus tähendab ka argust", "huumorivaba inimene on vaene" jmt. Kohati tundub, et tegemist on sõna-sõnalise tõlkega, sest rääkimine "noorte inimeste sisemaailma eetilise horisondi avardamisest" mõjub ebaeestlaslikult ülepaisutatuna, "massikõrghariduseajastut" võib aga pidada tõeliseks vene laenuks ja kantseliidiks (lisaks grammatiliselt valesti kirjutatud).

Koodeks on pikitud täis pärle, mis on samavõrd keerulised kui koomilised ning panevad lugeja kannatuse proovile. Näiteks: "Ülikooliharituse kõrgeim eesmärk peaks olema sügava spetsialistihariduse ja -treenituse loomulik sulandamine generalisti kui kultuuriinimese, juhi ja visionääri targa suutlikkusega."  Mõni punkt on pärit nagu keskajast: "Õppejõu kohus on säästa ja argumenteeritult kaitsta üliõpilasi igasuguste pseudoteaduste nagu maagia, astroloogia, kreatsionism, parapsühholoogia, ufoloogia jms ebateaduslike ennustamiste ja manipuleerivate trikkide eest."

Pean tunnistama, et TTÜ akadeemiline eetikakoodeks on üks hullemaid üllitisi, mida olen lugenud. Õnneks ütleb seesama dokument, et tegemist on siiski vaid soovitusliku materjaliga. Kui siia lisada samast allikast pärit nõue (st soovitus), et "Juhtimisotsuste tegemisel tuleb lähtuda küsimuse mitmekülgse kriitilise analüüsi tulemustest ja asjaga seotud inimeste enamuse tahtest, kuid arvestama peab seejuures kindlasti ka vähemuse huve.",  jääbki üle vaid käsi laiutada ja küsida, millest me siin siis üldse räägime? 

14. Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Vali üks suurematest IT-turvariskidest (võib võtta tekstist, aga võib ka kirjeldada mõnda muud) ja analüüsi seda ajaveebiartiklis. Mida tuleks "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) selle maandamiseks ette võtta?

__________________________________________________________________________

Mitnicki valemit võiks nimetada turvariski seaduseks: see koosneb kolmest komponendist (tehnoloogia, koolitus, reeglid) ning turvariskiks on komponentide korrutis. Seega, kui üks tegur on null, on seda kogu tulemus. Kas kolmest komponendist piisab? Reeglid on suhteliselt ümar mõiste, kuna pole päris selge, kas see mahutab ka inimliku rumaluse, mida samuti igal sammul leidub. 

Näiteks sularahaautomaadid on Eestis olnud kasutusel vähemalt 20 aastat. Hea tava (või sisetunde) järgi ei võta inimesed kobarasse ümber kliendi, kes parajasti parooli sisse toksib või raha välja võtab. Samas esineb juhtumeid, kus sulle lausa selga või kõrvale trügitakse. Olen mõnikord märkuse teinud, aga ei saada aru, et on midagi valesti tehtud. Kas selle kohta on koolitust vaja? Tundub küll, aga nagu iga koolitusega, ikka on neid, kes ei saa aru. 

Võiks arvata, et vähemalt sularahaautomaatide paigaldajad on asjatundlikud ja paigalduse kohta on olemas mingid reeglid. Aga vist ei ole, sest kuidas muidu seletada olukorda näiteks Solarise keskuses, kus automaadid on keset saali kõikide pilgu all. Praktiliselt võivad kõik näha su parooli ja kaasa elada kupüüride lugemisele. Sama probleem on makseterminadega kauplustes - ei mingit privaatsust ega varjatust. Oodata, et keegi pea kõrvale pöörab, on lootusetu.

Stagnaajal, umbes 30 aastat tagasi, oli mul võimalus käia Inglismaal. Ainsad järjekorrad, mida nägin, olid bussipeatustes - ikka selleks, et bussi sisenemine käiks selles järjekorras, kes kuidas peatusesse saabus. Meil toimiti nagu metsas - esimene oli see, kel rohkem jõudu trügida. Ja nii on see jäänud tänase päevani. Tundub, nagu oleks siitmaa rahval peast puudu mingi oluline kruvi - ma pole sugugi kindel, et Mitnicki valem siin midagi muudaks. 

13. Teistmoodi IT

Vali üks enda jaoks kõige uudsem tugilahendus ja kirjelda seda ajaveebiartiklis.
________________________________________________________________________

Minu jaoks on kõik anternatiivsed IT-lahendused uudsed, kuna pole nendega kokku puutunud. Siiski olen mõne kuulamist võimaldava programmi aktiivne tarbija, nagu näiteks translate.google.com ja duolingo.com. Hiljuti avastasin oma rõõmuks, et ka mõni võõrkeelne koduleht võimaldab kuulamisfunktisooni kasutamist. Seetõttu valisin teemaks kuulamisfunktsiooni Eesti Keele Instituudi keelesünteesi põhjal. 

Tutvudes keelesünteesi võimalustega, märkasin, et on olemas nii nais- mees- kui lapsehääl. Lisaks neutraalsele häälele on rõõmus, kurb ja vihane. Kõik valikud küll ei tööta või annavad ühesuguse tulemuse, ent valik kui selline on siiski olemas, mida näiteks ei saa öelda Google kohta. Kuulata saab kas  "Tere tulemast!" või sisestada ise sobiva pikkusega tekst, mis on väga kasulik lahendus. Kiirust muuta kahjuks ei saa. Hääletustulemused näitavad, et enim meeldib kuulajatele Tõnu hääl.

Vaegnägijatele mõeldud programmide allalaadimine ei paku eriti suuri võimalusi. Valikus on ainult meeshääled - üks inimlikku muljet jättev, teised masinlikud. Tutvustus lubab küll muuta kõne tempot, hääle kõrgust ja tämbrit, kuid lubatuga saab tutvuda alles pärast allalaadimist. Ära võiks märkida kummalise erinevuse seoses sõnaga "kompaktne" - Tõnu kõnes on rõhk esimesel silbil, ESpeak´i kõnes õigem ega riiva kõrva.

Kuulamisfunktsioon ei ole ainult nägemispuudega inimeste pärusmaa, vaid võib osutuda vajalikuks ka paljudele teistele, kes tahavad kuulata originaalkeelt. Google tõlkeprogramm ei võimalda kõigis keeltes kuulamist ning lisaks on hääle kvaliteet erinevates keeltes erinev. Näiteks iiri keelt pole ja läti keel on väga masinlik. Skandinaavia keeled aga seevastu on väga hea kvaliteediga, samuti vene keel. Ka eesti keele kohta pole midagi halba öelda. 

Näen kuulamisfunktsioonis kui tugilahenduses suurt potentsiaali, kuna sihtrühm on hoopis enamat, kui ainult kuulmispuudega inimesed. Samuti on palju ka arenguruumi: lisaks kõigele eelpool kirjeldatule tuleks tähelepanu pööratata artikulatsioonile (kui seda on võimalik sünteetilise kõne puhul teha) ning tehnikale, mis eemaldaks ülearused kahinad. Sama probleem vaevab ka paljusid e-õppevahendeid - tööd on küll tehtud, kuid selliste inimeste poolt, kes vajaksid ise logopeedilist abi.